Veesammas millimeetrites näitab, millist veesurvet kangas talub, enne kui hakkab läbi laskma, ja hingavus g/m²/24 h näitab, kui palju higist tekkivat veeauru kangas välja laseb. Mõlema näitaja puhul on suurem arv parem, kuid need on uue kanga laboriväärtused. Kas jope tõesti läbi ei märgu, mõjutavad ka õmblused, tõmblukud ja pinnatöötlus. NORDBLANC jopedel TERATEX® membraaniga vastab nimes olev number veesambale, hingavuse leiad toote juurest eraldi andmena.
Mida tähendavad jopesildi mõisted?
- Veesammas. Labor tõstab altpoolt veesurvet kanganäidisele ja kirjutab üles väärtuse, mille juures pinnale ilmuvad tilgad (katse standardi ISO 811 järgi). Tulemus esitatakse veesamba kõrgusena millimeetrites: 10 000 mm on kümme meetrit vett ehk umbes 1 bar survet. Number kirjeldab uut kangast kasvava surve korral, vihmas veedetud aja kohta ei ütle see midagi.
- Hingavus (veeauru läbilaskvus). Väljendatakse g/m²/24 h, see tähendab grammides veeauru, mis läbib ruutmeetrit kangast ööpäevas. Higiaur peab välja pääsema, muidu läheb jope all palavaks ja pesu muutub seestpoolt niiskeks.
- RET. Teine hingavuse mõõtmise viis standardi ISO 11092 järgi. See mõõdab kanga vastupanu aurustumisele, seepärast kehtib vastupidine: madalam arv tähendab hingavamat kangast.
- Membraan. Õhuke kiht materjali sees, mis ei lase veetilku sisse, aga laseb veeauru välja. Veesammas ja hingavus kirjeldavad materjali just selle kihiga.
- Laminaat. Pealiskangas, mis on tugevalt ühendatud membraaniga. Kahekihilisel laminaadil on sees veel vaba vooder, kolmekihiline kaitseb membraani sisekülge veel ühe õhukese kihiga ega vaja voodrit. Kolmekihiline laminaat on näiteks SOFTSHIELD® 10000.
- DWR, vetthülgav töötlus. Lühend ingliskeelsest durable water repellent. Pealiskanga pinnatöötlus, tänu millele vesi moodustab tilku ja valgub maha. Veesurvet see ei peata, seda teeb alles membraan. Töötlus kulub ja pesemisega nõrgeneb, uuendada saab seda impregneerimisega.
- Teibitud õmblused. Iga pistega tekivad kangasse väikesed augud. Õmbluse pahemale poolele kleebitud teip katab need, ilma selleta võib vesi õmblustest läbi imbuda ka kõrge veesambaga kanga puhul.
- Veekindel tõmblukk. Veekindla töötlusega või klapiga kaetud tõmblukk, millest vesi ei pääse läbi nii kergesti kui tavalisest tõmblukust.
Mida iga väärtus ütleb ja millele tähelepanu pöörata?
| Näitaja | Ühik | Kuidas arvu lugeda | Millele tähelepanu pöörata |
|---|---|---|---|
| Veesammas | mm | suurem = kangas talub suuremat veesurvet | kehtib ainult kangale; õmblused ja tõmblukud võivad vee läbi lasta |
| Hingavus | g/m²/24 h | suurem = rohkem läbilastud auru, vähem ülekuumenemist | tulemus oleneb mõõtmismeetodist (näiteks JIS L 1099), eri kaubamärkide arvud pole otse võrreldavad |
| RET | m²·Pa/W | madalam = hingavam kangas | vastupidine loogika kui g/m²/24 h puhul, väärtusi ei saa ümber arvutada |
| TERATEX® nimes olev number | mm | membraani veesammas | hingavust sellest välja ei loe |
| Veekindlus sõnadega | neli taset | Kerge vihm, Vetthülgav, Veekindel, Väga veekindel | see on NORDBLANC skaala mudelite võrdlemiseks, mitte standard |
Kuidas lugeda NORDBLANC jopede, parkade ja pükste numbreid?
Veesamba ja hingavuse leiad toote lehelt tabelist Materjalid ja hooldus. Skaala Veekindlus on tootel märgitud eraldi ning teibitud õmblused veekindlate tõmblukkudega on jaotises Varustus. Numbreid loetakse ühtmoodi jopedel, parkadel ja pükstel, erineb vaid väärtuste vahemik.
- TERATEX®. Nimes olev number on veesammas millimeetrites: TERATEX® 15000 tähendab 15 000 mm. Hingavus on eraldi andmeosa, membraani nimest seda ei tuleta, otsi seda toote juurest.
- SOFTSHIELD® 10000. Veesammas 10 000 mm on toote andmete järgi softshell-jopedel ja enamikul softshell-pükstel.
- Skaala Veekindlus. Enamikul mudelitest järgib see veesammast: kuni 5 000 mm Vetthülgav, 8 000–15 000 mm Veekindel, alates 20 000 mm Väga veekindel. Mudelitel, millel veesammas puudub, on kõige sagedamini madalaim tase Kerge vihm.
- Teibitud õmblused ja tõmblukud. Enamikul matkajopedest ja kergetest veekindlatest jopedest on teibitud õmblused olemas, teistes kategooriates erineb see mudeliti, seetõttu kontrolli neid jaotises Varustus.
Millised väärtuste vahemikud on üksikutes kategooriates, näitab ülevaade. See hõlmab mudeleid, mis väärtust märgivad.
| Kategooria | Veesammas | Hingavus (g/m²/24 h) |
|---|---|---|
| Suusajoped | 10 000–30 000 mm | 8 000–30 000 |
| Suusapüksid | enamasti 15 000–30 000 mm | enamasti 15 000–30 000 |
| Matkajoped | 15 000 või 20 000 mm | 10 000–20 000 |
| Kerged veekindlad ja spordijoped | 8 000–15 000 mm | 8 000–15 000 |
| Sügis- ja kevadjoped | 5 000–15 000 mm | 5 000–15 000 |
| Softshell-joped | 10 000 mm | 10 000 |
| Softshell-püksid | enamasti 10 000 mm | enamasti 10 000 |
| Talveparkad | enamikul mudelitest 5 000–15 000 mm | 5 000–15 000 |
| Talvejoped | 3 000–20 000 mm, kõige sagedamini 10 000 mm | 5 000–20 000, kõige sagedamini 10 000 |
| Matkapüksid | 5 000 või 10 000 mm | 3 000–10 000 |
Talvejopedel, kergetel spordijopedel ja matkapükstel märgib veesamba vaid osa mudeleid, ülejäänutel membraani pole. Kuidas valida talvejope kandmiskoha järgi, kirjeldab juhend Kuidas valida talvejope.
Vetthülgav või veekindel jope?
- Vetthülgav. Sellel on ainult pinnatöötlus või madala veesambaga membraan, NORDBLANC puhul kuni 5 000 mm. Vesi valgub sellelt esialgu maha, kuid pikema vihma või surve korral kangas imab vett. Sobib lühikeseks hoovihmaks ja kuivaks lumeks. Nii on märgitud näiteks osa talvejopedest ja talveparkadest.
- Veekindel. Sellel on membraan, NORDBLANC puhul veesambaga alates 8 000 mm, ja tavaliselt teibitud õmblused. Tuleb toime vihma ja märja lumega ning mida kõrgem veesammas, seda pikemat väljas viibimist ja suuremat survet (istumine, seljakott) see talub. Kergeid vihmamudeleid leiad kollektsioonidest naiste kerged veekindlad joped ja meeste kerged veekindlad joped.
- Softshell. SOFTSHIELD® 10000 tuleb liikudes toime vihma ja märja lumega. Terve päeva paduvihma jaoks on kindlam matkajope TERATEX® membraani ja teibitud õmblustega. Softshell-dressipluusidel ja dressipükstel membraani pole ja need on ainult vetthülgavad.
Vihmas aitab ka lõige: pikem talveparka katab puusi ja istmikku. Erinevusi mantli, parka ja jope vahel käsitleb juhend Talvemantel, parka või jope.
Miks jope märgub, ka kui veesammas on kõrge?
Silt kirjeldab kangast, mitte kogu jopet. Kõige sagedasemad põhjused on need:
- Vesi pääseb läbi mujalt. Teibimata õmblused või tavaline tõmblukk lasevad vett läbi ka 20 000 mm kanga puhul.
- Pind on vett imanud. Kui vetthülgav töötlus nõrgeneb, kangas imab vett, läheb raskeks ja juhib auru halvemini ära. Jope tundub siis läbimärg, kuigi membraan vett läbi ei lasknud. Aitab pesemine sildi järgi ja uus impregneerimine, juhend on lehel Tootehooldus.
- Surve koormatud kohtades. Istmel, põlvedel või seljakoti rihmade all surub kangale rohkem kui ülevalt sadav vihm. Nõlvale otsi seetõttu kõrgemaid väärtusi, vt Kuidas valida suusajope.
- Niiskus tekib seespool. Pingutades higistad ja kui aur välja ei pääse (madal hingavus, puuvillane särk kehal), jääb niiskus jope alla. Aitab funktsionaalne pesu, nõuanded on juhendis Kuidas valida termopesu.
- Täidis on vett imanud. Sulgedega täidis kaotab niiskuses mahu ja soojendab halvemini. Kuidas käituvad suled ja sünteetika, võtab kokku juhend Sulejope või sünteetilise täidisega jope.
Korduma kippuvad küsimused
Mitu mm veesammast on veekindel?
Ühtset piiri pole, tootjad kasutavad erinevaid, seega ei saa märget „veekindel“ pidada standardiks. Enamikul NORDBLANC mudelitest on sõnadega Veekindel märgitud veesammas alates 8 000 mm ja Väga veekindel alates 20 000 mm. Hinda numbrit koos teibitud õmbluste ja tõmblukkudega.
Kumb on olulisem, veesammas või hingavus?
See oleneb sellest, kas jopes pigem seisad või liigud. Seismisel ja istumisel märjas otsustab veesammas ja õmbluste kvaliteet. Mäkke kõndides, jooksmisel või murdmaasuusatamisel avaldub rohkem hingavus, sest higi peab välja pääsema. Mõlemad väärtused leiad toote juurest tabelist Materjalid ja hooldus.
Miks mõnel NORDBLANC jopel veesammast märgitud ei ole?
Enamasti sellepärast, et neil pole membraani ja neil on ainult vetthülgav töötlus. See puudutab osa talvejopesid, kergeid spordijopesid ja matkapükse. Kui palju need vett tõrjuvad, näitab skaala Veekindlus toote lehel.
Mida tähendab, kui hingavus on märgitud RET-ina?
RET on kanga vastupanu aurustumisele standardi ISO 11092 järgi ja selle puhul kehtib vastupidine kui g/m²/24 h puhul: madalam arv tähendab hingavamat kangast. Väärtused 0–6 on kõrgeim klass, 6–13 väga hingav, 13–20 hingav, 20–30 vähe hingav ja üle 30 mittehingav. RET-i ja g/m²/24 h ei saa ümber arvutada, NORDBLANC toodetel on hingavus märgitud g/m²/24 h.
Kas veesammas ütleb, kui kaua jope vihmas vastu peab?
Ei, see näitab survet, mille juures vesi hakkab läbi imbuma, mitte aega. Katse tehakse uuel kangal järk-järgult kasvava surve juures. Tegelikku vastupidavust mõjutavad õmblused, tõmblukud, pinnatöötluse seisund, vihma tugevus ja see, kui palju kangale peale surud.